Kes on majas peremees? MeaCulpa /autor Urve Sõmer - Delfi Naisteleht/ Kui te oleksite osanud ette arvata, et kooselu armsa inimesega nii palju probleeme tekitab, oleksite ehk enne kokku kolimist pikemalt järele mõelnud. Kuid sellest pole siiski lugu! Sest ka pärast pikemat järelemõtlemist oleksite nagunii kooselu kasuks otsustanud. Nii et ühe teeb välja. Nüüd te siis maadletegi enda ja oma partneri erinevustega. Ja neid erinevusi on oi kui palju! Teie armastate hommikul kaua magada, tema on varane ärkaja. Teie eelistate mahedaid kalaroogi, tema sööb kõige meelsamini vürtsiseid lihatoite. Need on veel pisiasjad selle kõrval, et te peate iga päev vastu võtma hulga ühiseid otsuseid. Igasuguste asjade ja olukordade kohta. Harva juhtub, et teie tahtmised ja arusaamad kõiges kokku langevad. Ja nüüd tundubki, et teie kooselust on saanud pidev sõjatander, kus lakkamatult tärisevad sõnakahurid. Võimupiiride kompamine Kui te alles kurameerisite, laabus kõik nagu iseenesest  te olite teineteise vastu ütlemata õrnad ja head. Te andsite alati teineteisele õiguse ja tegite igal võimalusel järeleandmisi, et mitte kahjustada teise huve. Aga mis on teiega nüüd juhtunud? Aina vaidlete. Ajate taga oma õigust. Vahel on teil raske kokku leppida isegi selles, kumb peaks minema nurga pealt poest leiba tooma. Alles see oli, kui te ei jõudnudki kokkuleppele, kas minna õhtul teatrisse  nii nagu tahtsite teie või kontserdile nii nagu soovis tema. Ja lõppkokkuvõttes mossitasite terve õhtu kahekesi kodus televiisori ees. Kas selline ongi see õnnis kooselu, millest te nii kaua unistanud olite? See, kas te jätkate ka edaspidi tühiste asjade üle vaidlemist, oleneb ainult teist endist. Võib-olla on teil praegu võimupiiride mõõtmise ja prioriteetide mahamärkimise aeg. Kui need paika saavad, võib saabuda rahupõlv, mil te mõlemad teineteise valdusi tunnistate ja piiridest kinni peate. Või saavad teist hoopiski osavad kompromissimeistrid. Kompromiss on parim lahendus Nagu juba öeldud, mõõdab ja märgistab iga paar oma mängumaad vastavalt oma suvale, eeskujuks enamasti vanematekodus kehtinud tavad. Oleks hea, kui teie eeskujud oleksid sarnased ja samas ka mõlemale vastuvõetavad. Teinekord aga juhtuvad paari inimesed, kus ühes kodus selgitati oma soove ja arusaamu üksteise peale karjudes, teise kodus seevastu varjasid vanemad laste eest vähimatki erimeelsust. Niivõrd erinevate mallidega inimeste jaoks võib ühise elu alustamine olla tõeliseks katsumuseks. On hea, kui suudetakse ehitada kirik keset küla  loobudes nii karjumise kui vaikimise ja probleemide mahasalgamise taktikast. Otse loomulikult pole te oma partneriga alati nõus. Just niisamuti nagu tema pole nõus teiega. Muidugi tekitab see teil omavahelisi vaidlusi. Peabki tekitama. Need asjad tuleb teil omavahel selgeks vaielda või selgeks tülitseda, kui teistmoodi ei õnnestu. Teineteisega kohanemine on ju õieti teise inimese maitse ja harjumustega arvestamise õppimine. Sealjuures ei tohiks kumbki enda põhimõtteid maha salata ega oma maitset ühisele rahupõlvele ohvriks tuua. Parim viis teineteisega kohanemiseks on probleemide arutamine ja vastastikku järeleandmiste tegemine. Teil on täielik õigus öelda, et ilma kardinateta on tuba teie silmis kõle. Nii nagu temal on õigus öelda, et akende ette riputatud kardinad teevad toa pimedaks ja ta ei näe selles valguses ajalehtegi lugeda. Selle asemel, et teineteise peale karjudes ja teist tölpluses süüdistades välja selgitada, kummal on tugevam hääl ja solvavam sõnavara, võiksite minna poodi ja osta hõredamat kardinatülli ning selle akna ette riputada. Kompromiss, ütlete teie. Just nimelt! Ka keerulisemate olukordade lahkamisel võiksite üritada leida mõlemat poolt rahuldavaid lahendusi. Liiatigi võib see olla teile mõlemale kergemini seeditav kui üha uute ja uute võimumängude lavastamine teie koduses tubateatris. Ettevaatust  laviinioht! Isegi kui teie vanematekodus laste nähes mitte kunagi ei tülitsetud, ärge uskuge, et nad tõepoolest magusas üksmeeles elasid. Te ei pea võtma konfliktideta peremudelit endale kohustuslikuks täitmiseks. Mida ausamalt te oma erimeelsusi klaarite, seda paremini teineteist tundma õpite. Pange oma võimupiirid aegsasti paika ja ärge taganege õigusest enda asjade üle ise otsustada. Samamoodi peaks olema teil õigus kaasa rääkida ühiste otsuste tegemisel. Kui paar omavahel kunagi ei vaidle ega oma arusaamu teineteisele ei selgita, võib suhe aastate pärast suure pauguga lõhki minna. Nii sarnased te ikka ei ole, et teil kunagi lahkarvamusi ei tekiks. Kui te tahate anda partnerile rohkem võimu, et ta ennast teie kõrval võimalikult hästi tunneks, ja temaga kogu aeg nõustudes enda tegelikud seisukohad ja vajadused oma hingesügavustesse peidate, saab teil ükskord mõõt ikkagi täis. Ei suuda ju keegi lõpmatuseni taluda, et partner temast endast paremini teab, mis talle sobib või meeldib. Väljaelamata pinged kogunevad paisu taha ja see pais võib ühel päeval kõige tühisema tõuke peale järele anda. Kui te siis kõiki teile koormavaks muutunud situatsioone ühekorraga lahendama hakkate, uputate selle laviini alla kogu sinnamaani roosilisena tundunud kooselu. Võim on sõltumatu partneri käes Kui te kahekesi pole just suuremat asja kompromissimeistrid ja vaidlete iga kord uuesti läbi isegi selle, kas vaadata telerist jalgpallimatshi või väärtfilmi, võib juhtuda, et üks osapool hakkab teisest sagedamini järeleandmisi tegema. Võibolla on temal pehmem iseloom või hindab ta kodurahu enda sõna maksmapanemisest kõrgemaks. Nii võib see ju olla. Aga psühholoogid näevad asja natuke teises valguses. Nimelt olevat lihtsam võimu juures püsida sellel partneril, kumma sõltuvus suhtest on väiksem. Kuna ta ei klammerdu suhtesse, oleksid lahkumineku korral tema psüühilised kaotused väiksemad. Et aga naiste jaoks on suhe enamasti olulisema väärtusega kui meeste jaoks, siis ongi nemad altimad selle säilitamise nimel järeleandmisi tegema. Nii üks naine tavaliselt ju mõtlebki, et tühja sellest filmist ja laseb rahumeelega mehel jalgpalli jälgida. Ega võimukad naised sellepärast veel maamunalt kadunud ole. Ka nemad võivad jätta telekanali valimise partneri otsustada kui jätavad. Või kui paljukest teda üldse kodus ja teleri ees on?! Võibolla on nad võimu näitamisega oma partneri koduse elu nii ebamugavaks teinud, et viimane on hakanud vajakajäävat tunnustust ja otsustamisõigust töökohast otsima. Teate ju küll, kuidas see käib. Tema tööpäev venib vahel isegi 20-tunniseks. Tema nädalavahetused täituvad töökohustustega. Aga kodus valitseb ja juhib vägesid ikka ainult naine  kogu võimutäiuses. Selle ajani, kuni tal veel kedagi juhtida on. Kellel raha, sellel ka võim Tihti juhtub, et lähisuhtes võtab rahakam pool endale otsustaja rolli. Ise ilmselt uskudes, et tema teab, mis on teisele inimesele hea. Või mängib ta seda mängu koguni lahtiste kaartidega, ikka põhimõttel  kel raha, sel õigus. Ja mis seal salata süllekukkuvate võimaluste eest ollakse nii vahelgi nõus oma arvamustest ja eelistustest loobuma. Kusjuures seda kinnitab ka Ameerika psühholoogide Blumsteini ja Schwartzi 12 000 paari hõlmanud uurimus. See näitab, et lähisuhetes tagavad majanduslikud ressursid olulise võimubaasi. Raha eest saab osta nii endale kui ka partnerile nii palju kõikvõimalikke hüvesid, et see kaalub üles nii mõnegi inimese huvid ja maitse. Kelle taskus on pangakaart ja kelle teenitud on raha selle kaardi peal, eks selle käes ole ka otsuste tegemise jämedam ots. Nõustugem, et ega ta langeta otsustusi üksnes selle kohta, mida tema teenitud raha eest ostma peaks, vaid enamasti kipub ta oma võimu laiendama ka isiklikumatesse sfääridesse. Ja nii ongi, et teie võite küll tahta sõita puhkusele Vahemere-äärsesse Itaaliasse, aga kui teie partner ütleb, et te veedate seekordse puhkuse Islandil, siis võite te külmatunnet matkides võdistada õlgu kui palju tahes, nagunii pakite te kohvrid Islandi-reisiks. Te ei saa puhkusele sõitmisest isegi mitte loobuda, kuna vaevalt oleks see teie partnerile meeltmööda. Sest tema on juba otsustanud, et teie kahekesi sõidate Islandile. Ja jutul lõpp.